Olümpialootus 2016
Võimlemisklubi Janika olümpiaettevalmistusprojekt –
„Olümpialootus 2016“
Ükski sportlane ei saa tegutseda eesmärgi nimel, kui ei ole projekti ja selle eestvedajaid, kui puudub süstematiseeritud tegevus. “Tähed särama-Olümpialootus 2016” on projekt, mis käivitub 2005 aasta septembris ja mille eestvedajaks on Võimlemisklubi Janika.
Tippsportlase kasvamine ja arendamine on pikk ja aeganõudev protsess.
Selle tee läbikäimiseks peab sportlasel olema tugev tahtejõud, soov kuuluda oma ala tippude hulka, abistav perekond, vastupidav tervis ja palju teisi häid omadusi.
Selleks, et lapsest saaks sportlane, peab noort inimest suunama ja aitama.
Eelkõige on tähtis eluterve keskkond, kool, kodu ja sõbrad.
Kõik ei saa olümpiale, kõigist ei saa olümpiavõitja.
Eestlannast iluvõimleja ei ole seni veel osalenud maailma suurimal spordivõistlusel.
Süsteem, mis kasvatab tippsportlasi on rajatud suurele kandepinnale.
Püramiidi alustala peab koosnema tugevatest ala spetsilistidest, kelle ümber on koondunud sporti armastavad lapsed ja noored. Tippu jõuab see, kes on läbinud püramiidi kõik tasapinnad ja sealjuures üritanud “igal kõrgusel” õppida ja omandada võimalikult palju uusi teadmisi spordist ja sellega kaasnevast.
Iluvõimlejate olümpiaettevalmistusprogramm on aastaid kestev projekt, mis on Eestis esmakordne ja mille käivitatab Võimlemisklubi Janika 2005 aasta septembris. Kaasatud on spordispetsialistid, meditsiinitohtrid, teadurid, TÜ õppejõud ja lapsevanemad.
Projekti käigus kasvatatakse ja arendataks noorsportlast läbi haridus -ja treeningprotsessi. Võimlemisklubi Janika on viimase nelja aastaga valinud 400-st lapsest välja 80 tütarlast (vanuses 7-12), kes kuuluvad “Tähed särama-Olümpialootus 2016” projekti. Nelja aasta jooksul on võimlejad omandanud iluvõimlemise algtõed, armastavad valitud spordiala ja on pühendunud treeningutele. Edasine protsess peab toimuma sportlaste ja treenerite ning abiliste harmoonilises koostöös ja ühise eesmärgi nimel. Tähtis on luua tingimused sportlaste arenguks.Kuna sportlane peab olema mitmekülgselt arenenud isiksus, siis ei piisa sellest, et treenida 2 tundi päevas. Tähtsal kohal iluvõimleja edasises arengus on mitmekülgsus. Lisaks saalitreeningutele peab arendama üldist vastupidavust (kergejõustik, pallimängud, suusatamine, uisutamine, ujumine). Olulisel kohal on koreograafia ja loomingulisus.
Koostöös Spordimeditsiinikeskusega viiakse läbi noorsportlaste terviseuuringuid. See hõlmab spordiarsti läbivaatust, hingamise uuringut (spirograafia), rahuoleku ja koormusjärgset EKG-d, koormusproovi liikurrajal või veloergomeetril. Vajadusel on võimalik hinnata maksimaalset hapniku tarbimist, vere laktaadisisaldust, teha erinevaid vere analüüse, määrata keha koostist (rasvaprotsent). Terviseuuringu käigus hinnatakse noorsportlase tervislikku seisundit, töövõimet, taastumise kiirust.Olulised on terviseuuringust saadavad tulemused, järeldused ja soovitused. Spordiarst annab soovitusi tervise, töövõime, treeningkoormuse, taastumise, toitumise, taastumisvahendite kasutamise, ebasoovitavate kehaliste harjutuste kohta.
Läbi aegade on Tartu linnast kasvanud andekaid ja tublisid noori võimlejaid, kes on saavutanud märkimisväärseid tulemusi nii üleriigilisel, kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Tartlanna Janika Mölder kelle treenerid olid Maire Kamarik ja Reet Tiik on Eestile võitnud maailma-ja euroopameistrivõistluste kuldmedali iluvõimlemises.
Olümpiamedal ja osalemine Olümpial jäid aga kahjuks aja- ja bürokraatiahammasrataste vahele.
1988 aastal, kui Mölder võistles Venemaa koondise eest, ei olnud olümpiaprogrammis iluvõimlemise rühmkavasid.
1992 aastal, kui Eesti osales esmakordselt sini-must-valge lipu all, ei andnud Olümpiapääset endistele NSVL riikidele Rahvusvaheline Võimlemisliit ja nii jäädigi pealtvaataja rolli.
Projekti „Tähed särama –Olümpialootus 2016“ lõppeesmärgiks on eesti iluvõimleja osalemine 2016 aasta olümiamängudel.
Eesti iluvõimleja ei ole seni veel osalenud maailma suurimal spordivõistlusel.
Probleemiks on tänapäeva Eesti haridussüsteem, mis ei võimalda koolilastel tegeleda treeningutega 4-6 tundi päevas (see on aeg, mida vajab tippsportlasest iluvõimleja alates juunioride vanusklassi jõudmisest.) Käesoleva projekti raames algab 2005 .a. septembrist tänuväärne koostöö Tartu Descartes`i Lütseumiga, kus spordiklassis alustavad õppetööd 7-8 aastased iluvõimlejad. Arvestatakse sportlaste ajalisi vajadusi treeningtöö korraldamiseks. Algab tihe koostöö haridus- ja spordivallas. Sportlane peab saama ka hea hariduse.
Teiseks probleemiks on kindla süsteemi puudumine. Siiani ei ole Eestis olnud kindlat ettevalmisusprogrammi, mis tagaks järjepideva arengu. Projektil peab olema juht, kes usub lõppeesmärgi täitumisse, innustab sportlasi, tagab sportlaste arenguks vajalikud tingimused ja vahendid. Kolmandaks probleemiks on siiani kindla treeningbaasi puudumine. Tartu linnavalitsus on tänaseks allkirjastanud lepingu uue Tartu spordihoone ehitamiseks ja aastal 2006 on Tartu spordimaja - A. Le Coq Sport avatud treeninguteks. Uues spordimajas on üks täismõõtmetega ja täis lae kõrgusega spordisaal sisustatud iluvõimlejatele. Treeningbaaside probleem on sellega lahendatud.
“Tähed särama-Olümpialootus 2016” projekti eesmärgi täitmiseks on 4 etappi. Igal etapil on omad vahe-eesmärgid.
I etapp on algettevalmistusetapp, mille käigus sportlane valmistatakse põhieesmärgi saavutamiseks ette nii füüsiliselt kui vaimselt. Sisendades lastele enesekindlust ja usku. Tähtsal kohal on koostöö lastevanematega. Eesmärgiks on kasvatada enesekindel ja loov noor sportlane.
II etapp on õppe-treening protsess. Kolme aasta jooksul arendatakse võimlejates iluvõimlemise spetsiifilisi oskusi, mis selle aja jooksul peavad kinnistuma. II etapi jooksul on tähtsal kohal psüühiline ettevalmistus. Jätkub koostöö lastevanemate ja haridustöötajatega. Eesmärgiks on iluvõimlemise spetsiifiliste oskuste kinnistamine treeningprotsessi kaudu.
III etapp – kõrgema meisterlikkuse algetapp. Kolmandaks etapiks on võimlejad jõudnud kõrgema meisterlikkuse algstaadiumisse. Toimub järjepidev sportlase areng. Siinkohal on tähtis innustada sportlast, sest jõudes kolmandasse etappi on ta oma elust tundlikumas eas.Võimleja peab saama ettevalmistuse tulemaks toime nende ülesannetega, mis teda ees ootavad (Hariduse poolelt eksamid, arvestused, spordi poolelt treeningkoormuste kasv ja osalemine tähtsatel võistlustel.) See tähendab ühelt poolt toimetulekut iseendaga ja võimet ennast teostada, teiselt poolt tahet ning oskust anda oma osa meeskonnatöös, kuhu kuuluvad treenerid , õpetajad, meditsiinitöötajad, psühholoogid ja lapsevanemad.
IV etapp - kõrgema meisterlikkuse põhietapp. Selleks ajaks on välja kujunenud sportlane, kui isiksus. Algab võistlus olümpiapääsme nimel. Sportlane peab olema ideaalses füüsilises ja vaimses vormis. Sellel etapil on väga tähtis sportlase ja temaga töötava meeskonna omavaheline usaldusväärsus. Osaletakse kõigil tähtsamatel tiitlivõistlustel, samas ei tohi unarusse jätta haridusteed. Eesmärgiks on pääs olümpiamängudele.
Projektis osalevad lapsed, lapsevanemad, haridustöötajad, spordipedagoogid, kes alustavad lõppeesmärgi nimel järjepidevat ja teadlikku tööd. Eesmärgi saavutamine on võimalik, kuna projektis osaleb hulk inimesi ja eesmärgi saavutamiseks on loodud järjepidevus, vastavad tingimused ja võimalused.
Iluvõimlemine on Eestis läbi aegade olnud traditsioonidega spordiala, ning tihtipeale ka paljude teiste spordialade aluseks. Võimleja on sportlane, kellel on hea koordinatsioon, painduvus, hüppevõime, jõu-ja kiiruslikud omadused, ta on naiselik ja graatsiline.
Paljud võimlejad on karjääri lõppedes suundunud edukalt teistele spordialadele.
Eesti erinevates klubides tegeleb tähelepanuväärne arv tütarlapsi selle spordialaga.
Kuid probleemiks on kindla süsteemi ja eesmärgi puudumine, mille poole püüelda.
Võimlemisklubi Janika 14 tööaasta jooksul on välja kujunenud omad traditsioonid, treeningmeetodid, treeninggrupid. On kujunenud kindel toimiv organisatsioon, mis kasvatab sportlasi, kui tugevaid isiksusi, kes oma karjääri lõppedes on võimelised elus edukalt läbi lööma.
Klubis õpetatakse lapsi töökateks, enesekindlateks, sportlikeks, iseendasse uskuma ja ausalt mängima. Klubi töös jälgitakse järgmist printsiipi:
Sport õpetab ausat mängu, sport õpetab oskust kuidas kaotada,
sport õpetab kõike, sport õpetab elama.
Tänaseks on tekkinud vajadus jätkata tööd kõrgema eesmärgi nimel, milleks on Olümpia 2016. Klubijuhtide ja treenerite eesmärk on ühene – eestlanna 2016 aasta Olümpiamängudele.
Koostöös Tartu Ülikooliga on koolitatud palju haritud treenereid kes armastavad oma ala, kellel on tööks vajalikud teadmised ja oskused ning kes on täielikult pühendunud treeneritöösse.
Ligi 600 tütarlast vanuses 3-22 eluaastat treenib Võimlemisklubi Janika Tartu, Otepää ja Tallinna osakondades. Igal õppeaasta alustab klubis 3 uut treeningrühma, mis kindlustab järjepidevuse.
Tartu linnavalitsus on allkirjastanud lepingu Eesti Ehitusega uue Tartu spordimaja ehitamseks, mis valmib 2006 aasta suvel. Rajatud on esimene spordiklass Tartu Descartes`i Lütseumi baasil, kus 2005 aasta septembris alustavad õppe-ja treeningtööd lootustandvad 7 ja 8 aastased võimlejannad. Spordiklassis õppides omandavad sportlased korraliku hariduse ja samas on võimalik süvendatult tegeleda iluvõimlemise- ja selle juurde kuuluvate treeningutega.
Võimleja iga tippspordis võistlemisel on suhteliselt lühike ja võrreldes teiste spordialadega ka noorem. Parim vanus osalemaks maailma tippkonkurentsis on 16-23 eluaastat. Sellele eelneb 10-15 aasta pikkune töö. Alustada tuleb varakult.
Selleks, et jõuda eesmärgini, peame tähtsaks tugeva aluspõhja loomist. Oluline on tuua võimalikult palju tütarlapsi võimlemise juurde. Anda võimalus omandada võimlemise ja koreograafia põhitõed parimate spetsialistide juhendamisel.
Edukuse eelduseks on kindlasti ka lastevanemate kaasamine sportlase kujunemisel. Nendes huvi tekitamine oma laste tegevuse suhtes. Osalemine võistlustel ja ühisüritustel.
„Tähed särama – Olümpialootus 2016“ projekt on suunatud sportlastele ja treeneritele.
Sport on üks eluosa, mis aitab kaasa inimese arengule. Aitab kujuneda isiksusel. Hoiab inimest pahedest kõrvale ja tagab võimaluse olla õnnelik.
Käesolev projekt on suunatud eelkõige laste arengule läbi spordi ja hariduse.
Projekti I etapp
september 2005-august 2007
algettevalmistusetapp
Projekti II etapp
september 2007-august 2010
õppe-treening etapp
Projekti III etapp
september 2010-august 2014
kõrgema meisterlikkuse algetapp
Projekti IV etapp
september 2014-august 2016
kõrgema meisterlikkuse põhietapp
Nelja eelneva aasta jooksul on projekti "Tähed särama-Olümpialootused 2016" välja valitud 80 tütarlast vanuses 7-12 eluaastat. Valiku jooksul on lähtutud paljudest printsiipidest. Oluliseks on peetud laste bioloogilist arengut, sobivust vastava alaga tegelemiseks, füüsilist valmisolekut,perekondlikku huvi ja toetust ning palju muid omadusi, mis on vajalikud täiusliku võimleja kujunemiseks. I etapi esimeseks ülesandeks on võimlejate mitmekülgne arendamine ja õpetamine, arvestades laste ealist, vaimset ja kehalist eripära. Treeningute sihipärane läbiviimine, vastavalt ettenähtud programmile. Sport on oluliselt vajalik normaalse psüühilise ja füüsilise tasakaalu saavutamiseks.Ülesandeks on õpetada lastele mitmekesise ja tervisliku toitumise põhimõtteid, mis on tervise ja töövõime aluseks. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus tervisliku toidu valikud oleksid loomulikud. Kuna lapsed on vigastustele vastuvõtlikumad, siis tähtis on traumade õigeaegne ennetamine. Treenimise kahjulikud mõjud tekivad põhiliselt valesti valitud liikumise määrast ja liigsest väsitamisest. Traumade ennetamine on tähtis ülesanne projekti esimeses etapis. Siinkohal on arvestatud lastevanemate treenerite ja laste koostööd. Täiskasvanute ülesanne esimese etapi jooksul on innustada lapsi aktiivselt liikuma ja treenima, et tugevdada lihaskonda ja parandada koordinatsiooni.Samas ei tohi tähelepanuta jätta laste õpetamist õieti sportima ja ohutult kasutama spordivahendeid. Vajalik on koos lastega analüüsida õnnetusjuhtumite põhjuseid ja võimalusi nende vältimiseks. I etapi teiseks ülesandeks on lastele sisendada enesekindlust ja eneseusku. Treenerite ja õpetajate ülesandeks on unustada liigne kriitika ja pidev kiitus.Kasvatades noori võimlejaid on treenerite kohus võtta lapsi võrdsete suhtlus- ja koostööpartneritena, arutleda ja julgustada. Nii õpib noorsportlane analüüsima oma käitumist ja selle võimalikke tagajärgi, tegema iseseisvaid otsuseid ja neid ellu rakendama. Selliselt kasvatatud loovisiksus on piisavalt enesekindel ja ta usub, et igaüks on sündinud siia ilma särava tähena.
